Kuidas ma kirjutasin NO99-le näidendi "sellest-kelle-nime-me-ei-nimeta"

Kirjandusfestivalil HeadRead näidendit "Lindid" lugemas

Te olete vast tähele pannud, et teater NO99 kavataseb meid kõiki üllatada muusikaliga, mille peategelaseks on see „kelle-nime-me-ei-nimeta.“Mitte sellepärast, et ta on meil nagu lord Voldemort. Ikka  sellepärast, et tehku ta endale ise valimisreklaami.

Meie talle seda ei tee.

Kuigi NO99, näete küll, võtab selle riski ja teeb. Muusikali nimeks on selle lugupeetud mehe nimi kogu tema mineraal-geograafilises täiuses.  

Naljakas  on see, et NO99 kunagi tellis mult näidendi just sellestsamast poliitikust.

Tal oli tol aastal ümmargune juubel lähenemas ja huvi tema isiku vastu veelgi suurem kui tavaliselt.

Ma kirjutasingi näidendi pealkirjaga „Lindid.“ See on teatriagentuuri kodukal olemas (aga sinna sisselogimiseks peab olema teatriga seotud inimene, nii et kui te pole, siis ärge proovigegi.)

NO99 ei võtnud mu näidendit teha. Samal ajal algas projekt „Ühtse Eesti Suurkogu“ ja kahte poliitilist satiiri ei saanud nad endale korraga lubada.

Kuid oli vist ka mingi muu põhjus. Ma kahtlustan.

Ma riputan siiia näidendi esimesest otsast ühe katkendi. Lõpuks pole see tekst saladus.

Sel aastal oli mul au sealt veidi ette lugeda kirjandusfestivalil HeadRead. Ettelugemine toimus Kirjanike Liidu maja musta laega saalis.

Huvitav oleks kuulda teite arvamust, miks NO99 seda asja teha ei tahtnud?

Niipalju taustaks, et 90-te keskel raputas Eesti poliitikat nn  „lindiskandaal“, mille tulemusena oli sunnitud tagasi astuma siseminister, kes oli ühtlasi erakonna esimees. Ta sai süüdistuse, et on salaja lindistanud poliitikuid, kellega ta pidas läbirääkimisi. (Noorematele: sõna „lindistamine“ tähistab vananenud tehnoloogiat, kus inimese jutt salvestatakse magnetlindile ja taasesitatakse magnetofoniks nimetatud riistaga.)

Ma ei nimeta seda Eesti poliitelu suurmeest näidendis nimeliselt. Ta on lihtsalt „poliitik.“

Tekst on keeleliselt lõpuni toimetamata, nii nagu ma sellle oma kõvakettalt võtsin. Ma annan teile võimaluse tutvuda kirjaniku töö n-ö köögipoolega.

Katkend algab nüüd:

 LÄBIOTSIJATE ÜLEMUS: „Kaitsepolitseiamet! Läbiotsimine!”

Tema juurde tuleb keegi büroos olnutest. Ilmselt ülemus või vanem ametnik. Sirutab käe läbiotsijate juhi käes oleva paberi võtmiseks. Loeb.

Vaatab läbiotsijate ülemusele otsa.

KONTORI ÜLEMUS: „Tohib teada, mille alusel see order on antud?”

Küsitu muigab, vaikib enne vastamist hetke.

LÄBIOTSJATE ÜLEMUS: „Eks te hiljem saate teada.”

Pöördub kõikide büroosolijate poole

LÄBIOTSJATE ÜLEMUS „Seifide ja kirjutuslaudade võtmed palun minu kätte! Tööpäev on läbi! Olete vabad.”

Kõnetatud kuuletuvad vaikides. Tundub, et nad pole üllatunud. Justkui oleks nad midagi sellist oodanud. Nad on olnud sisemiselt niisuguse hetke saabumiseks valmis.

Algab läbiotsimine. See ei ole hoolimatu. Midagi ei puistata põrandale, kõik kulgeb korrektselt. Avatakse sahtleid, sealt tõstetakse paberipatakaid ja ümbrikke välja, mis topitakse kaasasolevatesse kottidesse.        

Kostab kellegi hüüatus: “Mingid lindid!”

Keegi küsib: “Lindid? Kas kuldsed või?”

Keegi vastab: “Kuradi humorist. Magnetofonilindid muidugi. Sahtlis. Kõige peal. Nähtaval”.

LÄBIOTSJATE ÜLEMUS:“Vaikust! Võtame kaasa. Öeldi, et tuleb otsida linte”

Keegi küsib: “Kui palju neid peab olema?”

LÄBIOTSJATE ÜLEMUS: “Viis”

Laval loetakse, iga numbri juures kostab kotti potsatava eseme hääl: “Üks, kaks, kolm, neli, viis… Olemas!”

LÄBIOTSJATE ÜLEMUS: „Kõik! Lõpetasime!”.

Läbiotsijad lahkuvad.

Vaatajate pilk suunatakse lava sügavusse. Seal seisab koor nagu antiikses teatris. Koor kehastab AVALIKKU ARVAMUST.

Koori ees on AJALOOLINE TÕDE, ta on koorijuhi ülesannetes, sekkudes laval toimuvasse aktiivsete kommentaaridega.  Soovitavalt noorem naine, riietatud veidike kergemeelsel kombel. 

KOOR laulab: Tõde, tõde, tõde, ainult tõde kuulda tahame / mis oli nendel lintidel, mis oli nendel lintidel…? / kas keegi keppis kedagi, kas keegi andis suhu…? / mis roppusi, mis jälkusi nad varjata küll võivad ? / tõde, tõde, tõde, me karske rahvas kuulgu / ah-oh-ui-ui-ui, kas sündsustunne lubab!? / tõde, tõde, tõde, meil öelge ainult tõde / kes reedeti, kes tapeti, kes vandus valet kurjalt ?  / kas keegi pilastas, kas keegi varastas, kas andis pistist suurelt ? / oi- ui-ai-ai-ai, mis elu, mis elu Olümpos kuldne elab ? / tõde, tõde, tõde, ainult tõde kuulda tahame…

AJALOOLINE TÕDE: (pöördub publiku poole) Tere, minu nimi on Ajalooline tõde.

KOOR: Oo tõde, sa kõige kaunim oled paljalt…!

AJALOOLINE TÕDE: Haa! Loodate nüüd näha, kuidas ma end ihualasti koorin, nagu see igas moodsas tükis peab juhtuma?!

KOOR: Ooo, oleks palund küll! On huvi see, on huvi see, on huvi see meil avalik!

AJALOOLINE TÕDE (koorile ja publikule keskmist näppu näidates): Lootke vaid! Ajate ilma läbi!

KOOR: Tõde, tõde, tõde, vaid täielik, vaid täiuslik. Tõde vaid protsenti sajane! Kui jääb puudu pügal üks, siis on juba vale!

AJALOOLINE TÕDE: Nii et näitan end kogu ilus?!

KOOR: Oooo, oleks palund küll. Kobedat ja siledat, et oleks ümar puus, et ripuks raskelt rind, et vitt see oleks uus, sile ja valge, nagu portselan

Koorist hakkavad kostma läbisegi hüüatused:

KEEGI: Ei-ei! Et oleks poisirind, ja rastapatsid…

KEEGI: Ei lähe mitte see! Ümarust ja matsakust, ja mahlad kevadiselt voolaku…

KEEGI: Ei-ei. Askeedikeha luidrat….

KEEGI: Oh jätke! Pronkspruuni õliläikelist ….

KEEGI: Põhjarassi siredust….

KEEGI: Muhu saare tugevust….

KEEGI: Kuldset androgüüni tahaks

KEEGI: Alakeha karvast, kust pritsib animaalne jõud…

KEEGI: et kõht see oleks pingul trumm…

KEEGI: see võlvugu, see võlvugu, ja nabas kuldne traat

KEEGI: ta habras nagu liblikas…

KEEGI: ta sitke nagu sportlasvibu…

KEEGI: madonnalikult rauge…

KEEGI: on tõde eatu, sootu, ilutu

KEEGI: ta kaunis naine on, kes midagi ei varja

KEEGI: ponks noormees hoopis ta, nii võimsalt pikakürbne

KEEGI: on tõde nagu kasin nunn

KEEGI: ei-ei, ta kaksikute ema kaheksandal kuul

KEEGI: ta rahvuslik ja pasteldes

KEEGI: on rahvusülene ta hoopis, on kõikjal toimiv kos-mo-poliit!

 

Kooris puhkeb suur segadus. Tundub, et läheb kakluseks. Kui lavastajal on ressurssi, võib kooriliikmete korralekutsumiseks saata lavale märulipolitsei

AJALOOLINE TÕDE: Nii! Rahvas on tellimuse andnud! Nüüd pole muud, kui hakata kõikide maitset rahuldama. (Plaksutab käsi, annab lava taha kellelegi märku, et see esile astuks).

AJALOOLINE TÕDE hüüab heeroldi kombel: „Poliitik ja tema naine!”

Lavale tulevad POLIITIK ja POLIITIKU NAINE

POL (tugitooli räntsatades):  Oli see vast päev…, ja homme ei tule ka kergem. Kuule, tule aita palun kingad jalast. (Naine teeb seda vaikides)

POL (võtab ühe kinga enda kätte, urgitseb midagi selle sees):  Näed, sain pealtkuulamise vastased sisetallad. Otse Moskvast. Kosmosetehnoloogia instituudis välja töötatud.

Naine jääb teda põrnitsema.

POL: Ei, ega ma ka tea, kuidas see töötab. Kui inimene räägib, siis kandub tema keha vibratsioon läbi taldade põrandasse. Mikrofon liimitakse põranda külge, pealtnäha justkui naelapea või miski… Need sisetallad pidid olema justkui mingi segaja või… filter justkui…, või isegi nagu transformaator…

Naine põrnitseb teda endiselt.

POL: Noh…, eee…. Tallad muudavad vibratsiooni. Kodeerivad selle ümber. Pidi umbes nii olema, et kui mina ütlen Moskva, siis pealtkuulajani jõuab Washington.

  

POL NAINE: Ja kui ütled Peterburi?

POL: Ma ei tea… London võibolla.

POL NAINE: Aga kui sa tegelikult ka ütled Washington?  Kas siis nad seal kuulevad, et sa ütlesid Moskva?

POL: Äh, ei tea. Ega ma ei ütle kunagi Washington. Milleks mulle Washington. Ega ma Meri pole.

POL NAINE: Aga kui sa ütled Meri? Kas nad kuulevad siis Vähi? Või Laar? Et siis sinu eelmine lause…, misse oligi, kõlaks pealtkuulajatele nagu. “Ega ma ei ütle kunagi Moskva. Milleks mulle Moskva. Ega ma Vähi pole”.

Kui see talle ette kantakse, siis läheb koalitsioon veel lõhki niimoodi.

POL: Kuule, jäta see urgitsemine. Ma ütlesin, et ma ei tea, kuidas need tallad täpselt töötavad.  (vaikib hetke) Ja koalitsioon võibki lõhki minna.

POL.NAINE hingab sügavalt sisse. Vaikib, vaatab üksisilmi oma meest.

POL: Nad leidsid lindid.

POL NAINE: Lindid...? Ma ei saa aru.

POL: Magnetofonilindid. Kus ma räägin Vähiga. Ja Laariga. Veel mõnega. Tead ju küll.

POL NAINE (mõtlikult):  Lindid. Ei tea kuidas nad seda kuulevad. Lehvid? Tripid? Nööbid?

POL: Kuule, tõesti ma ei tea. Mul on muudki mõelda…

POL NAINE: Kustkohast nad leidsid need?

POL: Büroost. Detektiivibüroost. Tegid seal läbiotsimise. Ja mulle muidugi ei räägitud eelenevalt midagi. Et neil selline plaan on. Mina sinna läbiotsimisega.

POL NAINE: Aga miks läbiotsimine? Mis põhjusel?

POL: Ühed tüübid jäid relvaäriga vahele. Kellelgi oli töötõend. Seal relvaäritsejate kambas. Selle detektiivibüroo tõend. Kui ta võeti vahi ala, siis ta näitas seda. Noh, et jätke järele, ma olen üks teie hulgast. Kuigi... Tead, ma ei saa aru sellest. Miks ta seda näitas. Milleks? Ja mis seal üldse oli.  

POL NAINE: Et provokatsioon või?

(Vaikivad mõnda aega.)

POL NAINE: Kuule, aga milleks sulle üldse olid need lehvid.., ee tripid, noh, lindid vajalikud?

POL: Sa ju tead küll. Saad nendega kokku ja räägid mingid asjad läbi. Lepid kokku, eks. Et nüüd teeme nii ja nii. Siis läheb mõni aeg mööda ja sa ütled neile, et kuulge, miks te lubadusi ei hoia, miks te niimoodi teete, me ju leppimise kokku? Aga nemad teevad imestunud silmad. Leppisime kokku? Millal ei tea, ja mis asjus?

Vott siis on hea, kui saab lindi neile ette mängida. Et kuula, tunned oma hääle ära? Tunnistad, et sa lubasid mulle vaat seda ja mitte toda?

(vaikivad)

POL:  See pole üldse praegu küsimus, et milleks lindid. Küsimus on see, et kuidas nad sinna sattusid?

POL NAINE: Sa mõtled sinna büroosse?

 (Poliitik ja poliitiku naine naine vaatvad teineteisele pikalt otsa. Ära)

KOOR: Mis juttu, mis juttu, mis juttu aeti siin?! Kas keegi mõistis sõnagi?! Nööbid, trukid, keemiline puhastus? Kas maksumaksja kulul käivad nemad seal? Oh politsei, oh prokurör, me karmilt rooskav vits. Ajakirjandus, sa ühiskonna valvekoer! Miks vaikid?!

AJALOOLINE TÕDE: Me karmilt rooskav vits? Ja ühiskonna valvekoer? Kõlab uhkelt. Jah, ongi tulnud aeg esitada järgmine episood. (teeb lava taha kutsuva zhesti)

(Hüüab publikule silma pilgutades)

AJALOOLINE TÕDE: Kapo peaPEADIREKTOR ja poliittehnoloog! Kes on kes, see jääb juba teile ära arvata!

Lavale saabuvad KAPO PEADIREKTOR ja POL. TEHNOLOOG

TEHNOLOOG (käsi hõõrudes ja kõveralt naeratades): Tahaks teid õnnitleda töövõidu puhul…

KAPO PEADIREKTOR ei vasta midagi, ootab rahulikult aga valvsalt, mis edasi tuleb.

TEHNOLOOG (vandeseltslaslikult): Jajah, teil on palju töövõitusid. Hulgaliselt! Aga ma pean silmas ühte konkreetset. Seda läbiotsimist, seda, mis oli just nüüd seal detektiivibüroos. (teeb tähendusrikka grimassi)

KAPO PEADIREKTOR:  Eks me teeme lihtsalt oma tööd. Meil kõigil on oma töö. See ei ole veel põhjus õnnitleda.

TEHNOLOOG: Ooo! A-abbsoluutselt! Me kõik teeme oma tööd! Ka mina teen. Sellepärast tulingi teie juurde… (vaikib justkui sõnu otsides, naeratab siis laialt). See eilne läbiotsimine. Mul on põhjust arvata, et te leidsite sealt midagi niisugust, mis puudutab ka mind. 

KAPO PEADIREKTOR: Või nii. Puudutab teid? Kas te täpsustaks?

TEHNOLOOG: Vaadake, poliitilistes ringkondades käib kumu, et meil toimuvad siin mingid lindistamised. Salajased. Sanktsioneerimata. Ma ei tea kas veel ka midagi enamat. Telefonikõnede pealtkuulamised näiteks…

KAPO PEADIREKTOR (valvsalt) : Huvitav mõte. Ja kes peaks salaja telefone pealt kuulama?

TEHNOLOOG (vehib tõrjuvalt kätega): Ei-ei, jumala pärast, see on ainult oletus! See pealtkuulamine. Aga ma räägin konkreetselt lindistamisest. Vestluste salvestamisest. Eee…, vaadake, mul endal on ka olnud mõnikord tunne, et kui ma ühe teatud poliitikuga vestlen, siis mul on tunne et ta vist, kurat, et ta vist lindistab.

KAPO PEADIREKTOR: Mille põhjal teil selline tunne on?

TEHNOLOOG: Ma ütleks, et sisemine hääl ütleb. Khm. Tal on selline imelik nägu peas ja kätt hoiab mantlitaskus kuidagi kahtlaselt. (püüab seda groteskselt jäljendada)

  

KAPO PEADIREKTOR: Mantlitaskus?

TEHNOLOOG: Jah, mantlitaskus. Tal on kombeks rääkimise ajal kõndida, kusagil pargis tavaliselt, edasi-tagasi, kutsub teisedki niimoodi sinna, siis muudkui kõnnitakse edasi ja tagasi.

KAPO PEADIREKTOR (ergastub): Ahsoo. Või kõnnib? Nii-nii…

TEHNOLOOG: Te vist aimate, keda ma silmas pean?

KAPO PEADIREKTOR (kinnise ilmega): No küllap ma tean kõike, mida mul on vaja teada.

TEHNOLOOG (otsustavalt):  Ma ei kahtle selles.  See mees, kellest ma räägin, on praegu siseminister. Teil ei ole ju temaga suhted…, ütleme et kõige soojemad?

KAPO PEADIREKTOR: Mul ei peagi ministritega suhted soojad olema. Need peavad olema töised.

TEHNOLOOG: Jah, muidugi. Aga siseminister toetub meestele, kellega teil ei ole…, kuidas ma täpsemalt ütlen, ei ole töist klappi. Isegi võiks öelda, et siin on vastuolu. Organisatsioonide tasemel. Siseminister eelistab kripot. Te ju näete selles probleemi, et kripo läheb liiga võimsaks? Tungib teie aladele. Võibolla isegi segab teid. Juba aastaid.

KAPO PEADIREKTOR: Nii. Oletame. Võibolla olen ma tõesti veidi häiritud. Veidi. (laseb end korraga lõdvaks) Kas te pitsikese konjakit võtate?

Tehnoloog laiutab käsi zhestis, mis signaliseerib midagi tunnete “heameelega” ja “kus ma pääsen” vahel. Kapo peadirektor valab pitsid täis.

KAPO PEADIREKTOR: On teil selle koha pealt mingeid mõtteid?

TEHNOLOOG (laialt naeratades): Mõtteid on mul alati.  

KAPO PEADIREKTOR: Kuulan huviga.

TEHNOLOOG:  Ma tahan öelda, et meil on siin ehk mõlemal omad plussid. Mina tahan, et siseminister tagasi astuks. Veel parem, kui ta üldse poliitikast lahkuks. Teil on võibolla see detektiivibüroo risti jalus. Detektiivibüroo, mis, kui mind on õigesti informeeritud, tegutseb tihedas koostöös kripoga?  

KAPO PEADIREKTOR: No seal on mingid sidemed tõesti.

TEHNOLOOG: Just. Mingid sidemed. Ja nüüd juhtus sedasi, et selle detektiivibüroo töötaja jäi vahele. Illegaalne relvakaubandus, kas nii? Olen ma õigesti informeeritud?

KAPO PEADIREKTOR: Hm. Tahaks teada, kes teid informeerib…

TEHNOLOOG: Oo. Teate isegi, kuidas jutud liiguvad meie väikses riigis, kus…

KAPO PEADIREKTOR: … kõik tunnevad teineteist ja on üksteisega seotud. Aga teil jäi ennist mõte pooleli.

TEHNOLOOG: Ee…? Aa. Jah. Relvakaubandus. Detektiivibüroo töötaja jäi vahele. Vähemalt talt leiti töötõend. Ja see andis teile aluse minna läbiotsimist tegema. Te kavatsete esitada süüdistuse, et see detektiivibüroo on seotud kuritegeliku maailmaga. On mu mõttekäik seni õige?     

KAPO PEADIREKTOR vaatab teda läbitungiva ilmega. Mühatab vastuseks. On raske aru saada, kas see on nõusolev või eitav mühatus.

TEHNOLOOG: Ma nüüd lihtsalt mõtisklen. Oletame, et see töötõend on aegunud või mittekehtiv. Oletame, et detektiivibüroo tõestab kuidagimoodi, et neil oli käsil mingi operatiivne töö. Kripole tegid seda. Saatsid oma mehe kuritegelikku bandesse. Agendi. Puhta poisi muidu. Kuidas vanasti öeldigi, puhaste käte ja kuuma südamega. Hm? Mis siis juhtub? Siis variseb teie süüdistus kokku nagu kaardimajake. Ja teile jäävad tühjad pihud. Te vajate midagi kindlamat! 

KAPO PEADIREKTOR (endassetõmbunult): Meie lähtume oma töös seadustest. Meie seadust ei ületa.

TEHNOLOOG:  A-abbsoluutselt! Just!

(mõlemad jäävad teineteist põrnitsema, Tehnoloogi viimane hüüatus on liiga kahemõtteline, et seda mitte märgata. Kapo PEADIREKTOR tühjendab piinliku hetke ületamiseks pitsi)

KAPO PEADIREKTOR: Khm. Teil oli mingi ettepanek?

TEHNOLOOG: Me süüdistame detektiivibürood poliitikute järel luuramises. Selles, et nad nuhivad siseministri heaks. Koguvad infot. Poliitilist muidugi. Aga ka eraelulist. Ja müüvad seda ei tea kuhu. Kusagile... (teeb ebamäärase zhesti ühe ilmakaare suunas). Kusagile piiri taha. (teeb kätega liigutusi nagu tinistaks balalaikat). (Laulab) „õhtud Moskva-a-aa  lähis-te-eel...”  Tal on ju vanad suhted Moskvaga.     

KAPO PEADIREKTOR (justkui vihjet Moskvale mitte tähele pannes): Nii. Need lindid peavad siis tõestama, et siseministril on omaenda nuhibüroo. Et ta on meil selline Edgar Hoover.

TEHNOLOOG: Oo. (hõõrub hasartselt käsi) Edgar Hoover?! Pole paha mõte. (mõnuga) Paneb poliitikute kohta toimikuid kokku. Just. Kuulab neid salaja pealt. He-hee, meie oma Edgar Hoover. Pluss Moskva, paralleelselt ma mõtlen. Ega küll küllale liiga tee.

KAPO PEADIREKTOR (teeb tõrjuva liigutuse): Aga mis lindid need ikkagi on? Kui nüüd tagapõhjast rääkida?

TEHNOLOOG: Ah, tähtsusetu kraam tegelikult. Lihtsalt mingid läbirääkimised. Koalitsiooni moodustamisel käib vastastikune kompamine ja põhimõtete selgitamine. Vanapaks lindistas need kõnelused. Võibolla tahab kunagi memuaare kirjutama hakata. Kes teda teab. Seal pole midagi plahvatusohtlikku.

KAPO PEADIREKTOR: Ma vaatan, et te olete tõesti hästi informeeritud. Peaks teid äkki enda juurde tööle kutsuma.

TEHNOLOOG: Eee. Nojah. Aga kui nüüd lintidest lõpuni. Seda et... Esialgu vaikime numbritest. Tekitame mulje, et neid on kümneid. Sadu. Et oli totaalne jälitamine.

KAPO PEADIREKTOR: Tekitame mulje? Kuidas?

TEHNOLOOG:  Töö ajakirjanikega. Anname mõnedel infot. Valikuliselt. Täpselt nagu vaja.

KAPO PEADIREKTOR: Nad jäävad uskuma?

TEHNOLOOG: Jäävad. Paljudele ei meeldi vanapaks. Nad on valmis temast kõike uskuma. Tegelikult polegi tähtis, kas nad usuvad. Peaasi, et kirjutavad nagu vaja.  Neid tuleb sööta infoga. Raasu haaval. Nad on sellest sõltuvad, nagu narkomaanid. Müüvad kasvõi oma hinge maha, saaks vaid ühe vägeva loo kirjutada. Uskuge mind.

KAPO PEADIREKTOR: Ikka usun. Te olite ju kunagi ise üks nendest. Kuidas seda öeldaksegi..., ühiskonna valvekoer?

(Tehnoloog naeratab kõveralt. Vaikivad mõnda aega)

TEHNOLOOG: Näete plaanis mingeid probleeme?

KAPO PEADIREKTOR: Plaan on huvitav.

TEHNOLOOG: See tähendab?

  

KAPO PEADIREKTOR: Mis te sellega mõtlesite, et nad müüsid infot piiri taha?

TEHNOLOOG: Et nad on vene luure filiaal.

KAPO PEADIREKTOR: Liiga vingeks ei lähe?

TEHNOLOOG: Alustuseks lihtsalt spinnime. Et tekitada ühiskonnas kahinat. Teema tuleb sisse sööta. Alguses levivad kõlakad. Mida vängemad, seda parem. See büroo võib olla seotud ka maffiaga. Krasnodari maffiaga näiteks. Tegid neile katust. Aitasid neil võlgnikke puistada. Midagi iganes. Ja eks siis aja möödudes paistab, milline neist sõela peale jääb.

KAPO PEADIREKTOR: Ja millest alustate?

TEHNOLOOG: BNS-ist. Mul on seal mõned tuttavad inimesed. Annan neile teada, et oli läbiotsimine.

KAPO PEADIREKTOR: Ja milline on allikas?

TEHNOLOOG: Ütlen, et Kapo. Aga kui teilt küsitakse, siis teie muidugi ei kommenteeri. Teie annate mõnedele inimestele, keda ma nimetan, usalduslikult teada, et teie teada tuli leke hoopis kripost. Mida segasem, seda parem.

  

KAPO PEADIREKTOR (lõbustatult): Te olete tark inimene. Rõõm oli teiega isiklikult (rõhutab sõna „isiklikult”) tuttavaks saada.

(kätlevad hüvastijätuks. Mõlemad lähevad oma lavaserva, võtavad pintsaku hõlma alt diktofoni. Klõpsavad läbimängunuppu, kostab vaid sahinat ja kriiksumist)

Mõlemad korraga: Vahi raiska, või tal on segaja põues!