20 aastat käbinärimist on Eesti poliitajaloos siiski saavutus.
Igati intelligentse näoga loomake, kas pole?
Nüüd põhikangelasest - Reformierakonna aseesimehest Jürgen Ligist, kelle saavutused eesti keele uueksloomisel on hingematvad.
http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup
SEAL ON KESKNE lause järgmine:
http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup
SEAL ON KESKNE lause järgmine:
Jevgeni Ossinovski häiriv väide, et nõukogude ajaga ei sobi meil enam seletada oma elatustaseme mahajäämust, mis sünnitab emigratsiooni, on majandusteaduse vaatevinklist rumalus, sest rahvaste rikkuste erinevused muutuvad reeglina palju aeglasemalt kui oleme meie jõukuselt lähenenud unistuste ja väljarännumaadele.
Õigekeelsuse kohta ütleks järgmist.
1)„Rahvaste rikkuste erinevused“ on mitmekordne tarbetu mitmus. Tugev tendents praegusaja eesti keeles, ilmselt inglise keele mõjul. Kõik need „arengud“, „majandused“ „võimekused“, „mõjukused“, „kvaliteedid“, „praktikad“ jne – abstraktnimisõnad peaksid eesti keeles olema ainsuses. Ligi fraas peaks kõlama „rahvaste rikkuse erinevus“ või „erinevus rahvaste rikkuses“.
2) „Reeglina“ on teadagi kak pravilo. See on raske nõukogude pärand. Venemõjuline stampkeelend, mis tuli eesti keelde nõukogude ajal ja vaatamata keeleinimeste virisemisele jäi paigale nagu keevitatud.
Eesti keeles öeldakse „tavaliselt“, „enamasti“, „üldiselt“, ametlikumas kontekstis võib ka „üldjuhul“ – aga kindlasti mitte „reeglina“, sest reegliga ei ole seal enamasti midagi tegemist.
3) Fraas „unistuste ja väljarännumaadele“ tuleks loetavuse huvides kirjutada „unistuste ja väljarännu maadele“.
Õigekeelsuse kohta ütleks järgmist.
1)„Rahvaste rikkuste erinevused“ on mitmekordne tarbetu mitmus. Tugev tendents praegusaja eesti keeles, ilmselt inglise keele mõjul. Kõik need „arengud“, „majandused“ „võimekused“, „mõjukused“, „kvaliteedid“, „praktikad“ jne – abstraktnimisõnad peaksid eesti keeles olema ainsuses. Ligi fraas peaks kõlama „rahvaste rikkuse erinevus“ või „erinevus rahvaste rikkuses“.
2) „Reeglina“ on teadagi kak pravilo. See on raske nõukogude pärand. Venemõjuline stampkeelend, mis tuli eesti keelde nõukogude ajal ja vaatamata keeleinimeste virisemisele jäi paigale nagu keevitatud.
Eesti keeles öeldakse „tavaliselt“, „enamasti“, „üldiselt“, ametlikumas kontekstis võib ka „üldjuhul“ – aga kindlasti mitte „reeglina“, sest reegliga ei ole seal enamasti midagi tegemist.
3) Fraas „unistuste ja väljarännumaadele“ tuleks loetavuse huvides kirjutada „unistuste ja väljarännu maadele“.
See oli õigekeelsusest.
Peamine häda on siiski väljenduse krüptilisus.
Peamine häda on siiski väljenduse krüptilisus.
Lause lõppu „sest rahvaste rikkuste erinevused muutuvad reeglina palju aeglasemalt kui oleme meie jõukuselt lähenenud unistuste ja väljarännumaadele“ tuleb vist mõista nii: Eesti riik on jõukamaks saanud kiiremini, kui ühe vaese riigi rikkamaks saamine enamasti toimub.
Selle tulemuseni jõudsin ei tea kui mitmendal lugemisel.
Küsitavaks jääb, kuidas seostub see tõdemus lause algusega – et Jevgeni Ossinovskil ei ole õigus, kui ta ütleb, et nõukogude ajaga ei sobi meil enam seletada oma elatustaseme mahajäämust.
Selle tulemuseni jõudsin ei tea kui mitmendal lugemisel.
Küsitavaks jääb, kuidas seostub see tõdemus lause algusega – et Jevgeni Ossinovskil ei ole õigus, kui ta ütleb, et nõukogude ajaga ei sobi meil enam seletada oma elatustaseme mahajäämust.
Kui Eesti riik on suutnud oma majandusliku mahajäämuse tasa teha kiiremini, kui seda tavaliselt suudetakse, kas siis pole Ossinovskil just nimelt õigus?
Ei saa aru!
ENT, KUS HÄDA KÕIGE SUUREM, seal abi kõige lähem!
Kui ei saa aru, siis tuleb kohe ühendust võtta Eesti Keele Instituudi direktoriga.
Loeme, mida arvab sellest kõigest Urmas Sutrop
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sutrop-ligist-ja-ossinovskist-ma-ei-nae-siin-vahimatki-rahvuslikku-solvangut-naen-kahe-mehe-omavahelist-poksimist?id=70007665
SUTROP: Ta on väga hea rahandusminister, ta on väga hea spetsialist. Pealegi on ta ühe parema keeletundega ministreid. Tema ministeeriumi paberid on kõige paremas korras ja ta nõuab oma töötajatelt väga head eesti keelt. Keelest rääkides on ta võibolla Eesti üks parimaid ministreid, kes kõige rohkem keelele tähelepanu pöörab.
PARIM KEELEKASUTUS!
Ma peksan seda kirjutades pead vastu klaviatuuri.
Suurest vaimustusest muidugi.
Kuulge, kas venekeelsete koolide üleminek eestikeelsele õppele on ette võetud selleks, et me saaks samasuguse eesti keele tajuga noorte venelaste põlvkonna?
Oh eh noh... mitte et Ligi oleks ilmtingimata suur sõnasepp, aga keel on nii keeruline asi, et igasugune argumentatsioon, mis ründab oponendi keelekasutust, on minu jaoks täiesti null. Sest puhast eesti keelt olemas ei ole, kõik need võõrmõjud ja "nõukogude aja rasked pärandid" muutuvad varem-hiljem läbipaistmatuks ja näivad keele loomuliku osana. Mäletan üht Sinu paari aastatagust artiklit pealkirjaga "Kooliõpilaste seas süveneb funktsionaalne kirjaoskamatus", mille teemapüstitus oli minujaoks sama probleemiga - pigem ikka keel muutub, mitte et inimesed ei oska enam keelt.
VastaKustutaVabandust, eelmainitud artikkel oli kirjutatud siiski kellegi teise poolt, aga viitan siis Sinu kommentaarile selles artiklis.
Kustuta