VALIMISLUBADUS NR.3 – Eesti solvumiskultuur UNESCO kultuuripärandi nimekirja!

VALIMISLUBADUS NR.3 – Eesti solvumiskultuur UNESCO kultuuripärandi nimekirja!

Kihnu pulmaga see õnnestus 2003.aastal.

Just tuli rõõmustav uudis, et ka Võrumaa suitsusaun on UNESCO pärimuskultuuri nimekirjas.

Miks ei peaks seal olema ka Eesti solvumiskultuur?

Kes nähtuse – solvumiskultuuri – esimesena sõnastas, seda ei oskagi praegu öelda.

Võibolla sõnastas selle kirjandusteadlane Sirje Kiin? 

http://arvamus.postimees.ee/2980307/sirje-kiin-poliitiline-korrektsus-ja-solvumiskultuur

Kuidas ka pole selle termini autorlusega, aga mõiste kui niisugune on käibesse jõudnud.  Ent nähtus ise on vana.

Pakun, et esimene solvumiskultuuri ere ilming juhtus 1988.aastal Rocksummeri ajal, kui Sex Pistolsi tüübilt Jonny Rottenilt (siis oli ta paraku juba John Lydon) küsiti, et noh, kuidas siis meie juures meeldib ka?

Rotten-Lydon vastas hooletult, et õllevalik on sitt ja peldikupaber on kare.

Ai sa kurat, kus küsijate nägu venis pikaks! Eeldati ju, et mees kukub kiitma vanalinna hingematvat ilu ja eesti naiste pikka säärejooksu.  

No shit!

Eestlased ongi üks maailma kergemini solvuvaid rahvusi.

Inglise kuninganna küsis Mart Poomilt kümme aastat pärast Rotteni kaasust, et mis keelt Eestis siis ka räägitakse, mille peale mede rahvas solvus hingepõhjani “kas ta kurat mõtleb, et me räägime vene keeles või mis!?!”, selmet taibata kuninganna kimbatust – haritud inimesena ta teab, et Austrias või Belgias ei räägita austria ega belgia keelt ning ta küsis Poomilt igaks juhuks üle, et mis keeleline värk siis tema kodumaal – Eestis, juhtumisi ka on.

Kuidas me solvusime!  Ui-ui-ui!

Me oleme selles kunstis head. Tõesti vinged. Maailmameistrid! Kuid nagu igasugust muud kultuuri, nii tuleb ka solvumiskultuuri hoida, kaitsta ja viljeleda.

Nagu Põhiseaduse preambulist nähtub.

Oleks vaja luua Eesti Solvumiskultuuri Instituut. Koolidesse viia kohustusliku ainena. Ühiskonnaõpetuse asemel.

Harjutamiseks oleks vaja muuhulgas õpikuid-töövihikuid.

Pakun ühe sisulise harjutusülesande näidise.

Loe järgmine teksti läbi ja vasta siis küsimustele.

“A mis need Saaremaa mehed siin mandril kogu aeg õiendamas käivad, ah?! Kingissepp tegi oma kommuunavärki, Smuul kirjutas oodi Stalinile, Rüütel vuhkis agrotööstuskompleksi ehitada, ja nüüd lõpuks tuleb miski Kaarma valla majandusnõunik siia ja hakkab meile rääkima sihukest juttu, et “köik on munnid peale moo”, vehib meil siin palgaarmee ja tasakaalustatud eelarvega, leidis ka rahvusliku paleuse ja eesmärgi!, üldse võiks need Saaremaa-mehed oma Kingissepa ja 1919.aasta punase mässuga moka mõne koha pealt täitsa maas hoida, nad võiks ettevaatlikud olla siia mandrile tulles!”

Küsimused:

Kas see tekst on solvav? Kui jah, siis kellele? Kas solvati Kingisseppa, Smuuli, Rüütlit või kõiki saarlasi?

Kas teksti autor peaks nüüd kõikidelt nimetatutelt vabandust paluma? Kas ta peaks tagasi astuma?

Kuna teksti autor on mandrimees, siis kas kõik mandrimehed peaks nüüd saarlastelt vabandust paluma?

Kuidas on kõige sellega seotud nimetamata jäänud Kaarma valla majandusnõunik?

P.s. Hannes Hanso (hoi, Hannes, tervita Riinat!) rääkis kunagi ühes seltskonnas enne KOV valimisi, kuidas ta kuulis lihtsat saarlast mõmisemas, mömisemas tähendab: köik on munnid peale moo! (öeldud saare murde laulvusega.)

See oli kohutavalt naljakas. Soovitasime Hannesel lause omaenda valimisplakatitele trükkida. Teatavasti sai Hannes valimistel igati korraliku tulemuse ka sellise trikita.

Aga mõni teine võiks proovida. Köik on munnid peale moo.

Kindlalt edasi.